Dewey ideede rakendamine

Dewy ideed on aktuaalsed tänapäevalgi. Mulle teabevärava autorina tundub, et Dewey kontseptsioon leiab järjest enam kasutust ka Eesti haridusruumis.

Põhikooli riiklikus õppekavas § 5 on sätestatud, et õppimist käsitatakse väljundipõhiselt, omandatakse selliseid teadmisi, oskusi, vilumusi, väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Sama paragrahvi lõikes 4 öeldakse, et õpet kavandades ja ellu viies: 

1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;

2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;

4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;

5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);

6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);

7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;

8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

Progressiivse hariduse eesmärke toetab õppekava ja õppekava lõiming, mille eesmärgiks on õppimine loomulikus keskkonnas (õuesõpe), võimalus rakendada õpitut igapäevaelus (karjääriplaneerimine) ja õppimine läbi kogemuse (käeline tegevus, õppekäigud). Õppekava lõimingus on oluline roll just õppija aktiivsusel, probleemide lahendamisel ja elulisel kontekstil. 

Järjest enam kasutatakse õppeprotsessis aktiivõppemeetodeid ja õppimist läbi kogemuse. Ka järjest populaarsema seikluskasvatuse juured ulatuvad pragmatismi.

Elukestva õppe kontseptsioon toetub samuti Dewey ideele, mille kohaselt kasvamisel ja arenemisel pole lõppu. Kiirelt arenevas ühiskonnas suudab tööturul konkurentsis püsida vaid elukestev õppija. Dewey arvates on haridusel kanda palju suurem roll kui pelgalt tööks ettevalmistamine. Järjest enam rõhutatakse õppimise sotsiaalset tähendust. 

Eesti haridusstrateegia kavandis rõhutatakse liikumist arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas. Leitakse, et Eesti noor vajab üha enam lisaks heale ülesütlemise ja reeglijärgimise oskusele sotsiaalseid võimekusi: oskust ennast väljendada, juhtida ja kehtestada; loovalt ja kriitiliselt mõelda; olla eestvedaja  ja võtta riske; väärtustada mitmekesisust ja koostööd. Kool pole pelgalt tarkuste omandamise paik,  vaid esmajoones keskkond, mis kujundab noort isiksust ja tema  võimekust avatud maailmas  hakkama saada. 

Kui me õpetame tänaseid õpilasi nii, nagu me õpetasime neid eile, siis röövime me neilt homse - John Dewey