tag:blogger.com,1999:blog-72388602481577727972024-03-20T02:15:48.810-07:00John Dewey progressiivne pedagoogika ja Chicago laborkoolAive Aru-Raidsaluhttp://www.blogger.com/profile/12215390876662608428noreply@blogger.comBlogger8125tag:blogger.com,1999:blog-7238860248157772797.post-32161395383021711162012-04-14T07:00:00.000-07:002012-04-29T07:51:40.264-07:00Sissejuhatuseks<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjc4rdIMczYQBitE-1Vaj3wwJ8prvrfzVqeV9wBb72kNY4c5AwLjiGbUukYl_ed2CHh4Ybv-7MosecC8UcFH3NFti9wGW7ZHKSeK2mGVY75NyPdg7_NTfN9BBpXWAP8VU31Uxu7SDpGpTpB/s1600/dewey-john-young.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjc4rdIMczYQBitE-1Vaj3wwJ8prvrfzVqeV9wBb72kNY4c5AwLjiGbUukYl_ed2CHh4Ybv-7MosecC8UcFH3NFti9wGW7ZHKSeK2mGVY75NyPdg7_NTfN9BBpXWAP8VU31Uxu7SDpGpTpB/s1600/dewey-john-young.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Noor John Dewey</td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: large;"><span style="color: #783f04;"><b>John Dewey (1859-1952)</b></span> </span><br />
<div style="text-align: justify;">
panus filosoofi, psühholoogi, pedagoogi ja didaktikuna on märkimisväärne. Tema hariduslikud ideed on mõjutanud nii haridus- kui ka sotsiaalsfääris toimunud reforme. Deweyt peetakse pragmatismi ja progressiivse haridusfilosoofia rajajaks. Erilisele kohale seadis ta õppimise läbi kogemuse <i>(learning by doing)</i>. Chicago Ülikooli filosoofia, psühholoogia ja kasvatusteaduste professoriks asudes lõi Dewey oma eksperimentaalkooli, mis sai talle uute kasvatusideede praktiseerimise asutuseks. Õpetus eksperimentaalkoolis põhines õpilaste eneste vaatlustele, testidele ja uurimustele, prooviti uusi tunniplaane ja õpetusmetoodikaid. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Teabevärav ongi loodud eesmärgiga anda lugejale ülevaade:</div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">John Dewey elust ja tööst üldiselt </li>
<li style="text-align: justify;">kasvatusteaduslikest ja haridusfilosoofilistest ideedest: pragmatism ja progressiivne pedagoogika</li>
<li style="text-align: justify;">Chicagos 1896 loodud laborkoolist</li>
<li style="text-align: justify;">kuidas on Dewey ideed rakendust leidnud</li>
<li style="text-align: justify;">milline on olnud kriitika Dewey´le.</li>
</ul>
<br />Aive Aru-Raidsaluhttp://www.blogger.com/profile/12215390876662608428noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7238860248157772797.post-16855163015676023442012-04-13T14:06:00.000-07:002012-05-04T10:27:52.607-07:00Lühiülevaade John Dewey elust ja tööst<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;">
<div style="line-height: 150%;">
<span style="line-height: 150%; text-align: left; text-indent: 35.4pt;"><span style="background-color: white;"><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/John_Dewey" target="_blank"><span style="color: blue;">John Dewey</span></a> sündis 20. oktoobril 1859. aastal Ameerikas Vermonti osariigis
Burlingtonis kolmanda lapsena Archibald ja Lucina Rich Dewey neljalapselisse perre. </span></span><span style="line-height: 150%; text-align: left; text-indent: 35.4pt;"><span style="background-color: white;">John astus peale kohaliku kooli
lõpetamist 1875. aastal koos oma venna Davis Rich Deweyega Vermonti Ülik</span>ooli, kus talle avaldas tugevat mõju Perkins´i õpetus
evolutsiooniteooriast. Dewey õppis ülikoolis koos sealse silmapaistva professori Henry A. P. Torrey´ga. Torrey tutvustas Dewey´le erinevate filosoofide töid</span><span style="line-height: 150%; text-align: left; text-indent: 35.4pt;">. Ülikooli ajal oli Dewey tavaline keskmine õpilane.</span><br />
<span style="line-height: 150%; text-align: left; text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="line-height: 150%; text-align: left; text-indent: 35.4pt;">Peale Vermonti Ülikooli lõpetamist (1879) sai Dewey´st kooliõpetaja Pennsylvanias väikeses kohas nimega Oil City. Tema õpetada oli poisteklass, mis käitus kohutavalt. Dewey polnud oma õpetajakogemuse üle sugugi õnnelik, aga just põgenedes selle kogemuse eest, leidis ta iseenda ja oma huvi filosoofia vastu. Oma mõtted pani ta kirja artiklisse "<i>Metephysical Assumptions of Materialism" </i>ja saatis selle ajakirjale </span><span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;">Journal of </span><span style="line-height: 150%; text-align: left; text-indent: 35.4pt;">Speculative Philosophy</span><span style="line-height: 150%; text-align: left; text-indent: 35.4pt;">. Oma teise esseega taotles Dewey juba koha John Hopkinsi Ülikooli. Seal kohtas Dewey Morrist, Pierce´i, Adamsit ja Halli. Morrisest sai Dewey mentor. Oma doktorikraadi omandaski Dewey John Hopkinsi Ülikoolis 1884.aastal.</span><br />
<span style="line-height: 150%; text-align: left; text-indent: 35.4pt;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEib0wpcTQWvTR3EAB5PjkRpgubEO17aAsQ9S-n16td1g7U_C_FBAvGcfI_Py-8FmGRz9LMY3iAms-H3G1JWV7Ab8Lnlho3sxB71XMdPz7rOIdvB8qkS-VfEhk43P09XiAp10c_Cf2KIrusz/s1600/Dewey_1885.gif" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEib0wpcTQWvTR3EAB5PjkRpgubEO17aAsQ9S-n16td1g7U_C_FBAvGcfI_Py-8FmGRz9LMY3iAms-H3G1JWV7Ab8Lnlho3sxB71XMdPz7rOIdvB8qkS-VfEhk43P09XiAp10c_Cf2KIrusz/s200/Dewey_1885.gif" width="145" /></a></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="line-height: 150%;">Samal aastal võttis Dewey vastu õpetaja koha Michigani Ülikoolis ja seal kirjutas ta kaks
oma esimest raamatut. Michigani Ülikoolis kohtas Dewey oma esimest naist, Alice Chipman´i. Just Alice tõi Dewey teoreetilisest reaalsesse maailma, tutvustades talle sotsiaalseid probleeme ning mõjutas teda osalema poliitilistes ja sotsiaalsetes reformides. Michigani Ülikoolis õpetas Dewey filosoofiat ja lahkus sealt Minnesotasse 1888. aastal, et olla sõltumatu oma mentor Morrisest. Peale Morrise surma naasis Dewey Michigani.</span></div>
</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgisZT-bbc88q5PSclxz5h8B1sxIb4U7auGInmAiRsZ9dhA3FrEPBkEI8wOH8eZeRvrQjqsQlF-jWKPm7e5WfwPlHtLtF5m4xc3ZMZWEBGHDpHbU2rtHwycgnU2lS8TH_VcvhGOhOJq7Qk-/s1600/Chipman_1886.gif" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgisZT-bbc88q5PSclxz5h8B1sxIb4U7auGInmAiRsZ9dhA3FrEPBkEI8wOH8eZeRvrQjqsQlF-jWKPm7e5WfwPlHtLtF5m4xc3ZMZWEBGHDpHbU2rtHwycgnU2lS8TH_VcvhGOhOJq7Qk-/s200/Chipman_1886.gif" width="150" /></a></div>
1894 asus Dewey Chicago Ülikooli
filosoofia, psühholoogia ja kasvatusteaduste professoriks. Chicagos lõi Dewey
oma eksperimentaalkooli, millest tuleb täpsemalt juttu edaspidi. Kooli aluseks olnud
kasvatusteooria juhtlause oli õppimine läbi tegevuse ehk <i>learning by doing.</i> Kooli toetasid majanduslikult õpilaste vanemad.<br />
<br />
<span style="line-height: 150%;">Chicago-aastatel kirjutas Dewey esimesed teosed kasvatusest. Neis käsitles ta
õpetuse, tegevuse, kooli ja elu ühitamist. Katsekooli praktilisi kogemusi on
tunda peaaegu kõigis Dewey teostes, eriti aga teostes nagu "</span><i style="line-height: 150%;">School and Society" </i><span style="line-height: 150%;">(1899), "</span><i style="line-height: 150%;">Interest
and Effort in Education "</i><span style="line-height: 150%;">(1913), "</span><i style="line-height: 150%;">How
We Think" </i><span style="line-height: 150%;">(1910). 1899 valiti Dewey Ameerika Psühholoogide Assotsatsiooni presidendiks. Dewey kogus tuntust pragmatisti ja progressiivse pedagoogika liikumise esindajana.</span><br />
<span style="line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
1904 tekkisid Dewey´l lahkarvamused
Chicago Ülikooli administratsiooniga ja ta lahkus. Kuna tema maine filosoofina
oli juba tagatud, siis kutsuti ta üsna pea Columbia Ülikooli, kus Dewey töötas
aastatel 1905 – 1930 kasvatusteaduste professorina. 1905 sai Dewey Ameerika Filosoofide Assotsatsiooni presidendiks (Wikipedia). Columbia Ülikooli esimesel
dekaadil kirjutas Dewey arvukalt artikleid ja esseesid. 1916 avaldas ta oma pedagoogika
peateose<span style="color: blue;"> <a href="http://www.gutenberg.org/files/852/852-h/852-h.htm" target="_blank"><span style="color: blue;">"Democracy and Education"</span></a></span> </div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
Kuigi Dewey ei töötanud aastast 1930
enam aktiivselt õpetajana, oli ta elu lõpuni arvestatud avaliku elu tegelane ja
produktiivne filosoof. John Dewey suri 2. juunil 1952. aastal, olles 92- aastane. John Dewey´le omistati emeriitprofessori tiitel ning ta oli eluaegne Ameerika Õpetajate Föderatsiooni (<i>American Federation of Teachers</i>) liige.<br />
<br /></div>Aive Aru-Raidsaluhttp://www.blogger.com/profile/12215390876662608428noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7238860248157772797.post-68780172877404318592012-04-12T10:14:00.000-07:002012-05-04T10:32:52.375-07:00John Dewey kasvatusteaduslikud ja haridusfilosoofilised ideed<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify; text-indent: 35.4pt;">
<span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;">John Dewey on silmapaistev</span><span class="apple-converted-space" style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;"> </span><span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;">progressiivse kasvatussuuna</span><span class="apple-converted-space" style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;"> </span><span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;">esindaja ning teda peetakse ka aktiivsuspedagoogika rajajaks. Progressiivne pedagoogika tugineb</span><span class="apple-converted-space" style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;"> </span><span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;">pragmatismile</span><span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;"><b>.</b> Kuigi
Dewey ise peab end pigem instrumentalismi esindajaks, peetakse teda siiski üheks kolmest
Ameerika pragmatismi suurkujudest koos Peirce ja James´ga. Dewey
propageeritud progressiivne haridus on avaldanud suurt mõju USA
hariduspraktikale 20.sajandil ja järjest enam leiavad tema ideed rakendust ka
Eesti koolisüsteemis.</span><br />
<span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;"><br /></span><br />
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
<o:p></o:p></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
Dewey järgi inimese aktiivsus algab<span class="apple-converted-space"> </span>kogemusega, sisaldab kogemust
ja lõpeb kogemusega. Tegevus, mõtlemine ja teadmine on
pragmaatilise maailmanägemuse kohaselt abinõud, millega saab analüüsida
reaalsust.<br />
<br />
<span class="apple-converted-space" style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;">H</span><span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;">aridusel
peab olema praktiline väärtus - see on haridusfilosoofias pragmatismi kandev idee. Ehk see, mida õpime koolis, peab olema
rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi. Pragmatismi põhimõtte järgi inimene tegutseb aktiivselt tegelikkuses, otsides selle kaudu teadmisi
probleemidest, millesse ta satub. J. Dewey järgi seisnebki tõeline õppimine
eluprobleemide lahendamises.</span><br />
<span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;"><br /></span><br />
<span style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;">Haridusel on kanda ühiskondlik ja sotsiaalne funktsioon. John Dewey eesmärk on avada inimpotentsiaal kasvuks.
Kasvamine läbi vabaduse, loovuse ja dialoogi on tema jaoks kõikehõlmav ideaal,
parimast parim. Kasvul ehk arengul pole lõppu. Õpetaja on kui üks õpilastest, kelle ülesandeks on olla vestluse
alustajaks, julgustajaks, innustajaks. See muudab õpilase rolli aktiivseks
osalejaks. Progressiivse lähenemise puhul annabki õpetaja
õppijatele praktilisi teadmisi ja probleemilahendusoskusi, mis on vajalikud
ühiskonna muutmiseks. Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis, inimeste
vastastikuses mõjus; kusjuures õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise
võtmeteks.</span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
<o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
<b>Probleemide lahendamise
protsessis</b><span class="apple-converted-space"> </span>eristas Dewey viit etappi, formuleerides neist igaühe jaoks
heuristilise tegevusjuhise:<o:p></o:p></div>
<ol start="1" type="1">
<li class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><i>probleemi esitamine</i> - teadvusta
probleem või lase endale selgeks teha selle olemasolu<o:p></o:p></li>
<li class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"> <i>probleemi defineerimine<span class="apple-converted-space"> </span></i>- defineeri probleem,
määratledes lähteandmed ja eesmärgiks olev lõppseis, kuhu välja jõuda,
ning arvesta lahendamisviisile esitatavaid nõudeid;<o:p></o:p></li>
<li class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><i>hüpoteeside pakkumine -<span class="apple-converted-space"> </span></i>lähtudes probleemi
definitsioonist ja lahendamise tingimustest, paku välja võimalikke
lähenemisviise selle lahendamiseks; <o:p></o:p></li>
<li class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><i>hüpoteeside kontrollimine<span class="apple-converted-space"> </span></i>- analüüsi iga
lahendusvariandiga kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid jooni; <o:p></o:p></li>
<li class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><i>parima hüpoteesi väljavalimine<span class="apple-converted-space"> </span></i>- vali välja lahendusvariant,
millel on kõige rohkem positiivseid ja kõige vähem negatiivseid külgi.<o:p></o:p></li>
</ol>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Teoses <a href="http://ia700308.us.archive.org/15/items/howwethink000838mbp/howwethink000838mbp.pdf" target="_blank"><span style="color: blue;">"How We Think"</span></a></span><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"> annab Dewey klassikalise käsitluse funktsionaalsest mõtlemisest ja
selle rakendustest kasvatusprotsessis. Selle teose 6. peatükis ta analüüsib
uudsel viisil reflektiivse mõtlemise protsessi ja loob sellega uue aluse
kasvatuse ja õpetuse metoodikale. Dewey arvates on õppimine aktiivne
mõtteprotsess, milles ootamatult võib tekkida uusi probleeme ja uusi seoseid
kogemuste vahel. Meetod on lõpmatu nõtke, ta on lahutamatu materjalist,
õppeainest ja muutub individuaalselt. Arvamus, et meetod on midagi materjalist
eraldatavat, põhjeneb vaimu ja „mina” vääral isoleerimisel asjade maailmast.
Selline vale eeldus teeb Dewey arvates õpetamise ja õppimise formaalseks ja mehaaniliseks. </span><o:p></o:p><br />
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
John Dewey rõhutab<span class="apple-converted-space"> </span>teaduste (ainete) vahelist õppekava<span class="apple-converted-space"> </span>eesmärgiga moodustada erinevate ainete
seoseid; õppekava peaks olema „väljakutsuv võimalus rohkematele õpilastele“.
Oluline on kõrgema mõtlemisoskuse areng, koos õppimine, kogemusest õppimine ja
vastutuse jagamine õpetaja, õpilase ja vanema vahel.
Dewey järgi peab õpetaja vahet tegema igal unikaalsel õpilasel. Igaühel on
erinev geneetiline ja kogemuslik pagas. Õpetamine ja õppekava peavad olema
loodud nii, et on võimalik arvestada iga õpilase individuaalsete eripäradega. Samas ei saa tema arvates lapsekesksust käsitleda kui järeleandmist lapse hetkefantaasiatele ja kapriisidele, vaid kui õiget õpetust, millele on iseloomulik strutureeritus ja plaanipärasus.<o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">John Dewey
panusena ei saa mainimata jätta<span class="apple-converted-space"> </span>aktiivõppe
meetodeid<span class="apple-converted-space"> </span>ja<span class="apple-converted-space"> </span>kogemusõpet, mis on tänapäeva
koolis üha populaarsemad.<span class="apple-converted-space"> </span>Seikluskasvatus<span class="apple-converted-space"> </span>põhineb õppimisele kogemuste kaudu.
Dewey arvates võib kogemus olla nii füüsiline, psüühiline kui ka vaimne ja on
abivahendiks kasvatuses ja ka kasvatuse eesmärk. Kogemusi ei saa aga anda otse õpilasele, need
peavad moodustuma tegevuse ja keskkonna vastastikuses mõjus. Lapsed kohanevad
uute situatsioonidega uurides, proovides ja õppides. Kogemust analüüsides
arendatakse inimest ja valmistutakse uuteks kogemusteks.
Seikluskasvatuse teerajajal Kurt Hahnil on palju kattuvaid teooriaid John
Dewey´ga kogemuslikus õppimises, kuid pole tõendeid, kas Hahn oli Dewey
ideedest teadlik või mitte.</span><o:p></o:p><br />
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Dewey
kasvatusideedes on<span class="apple-converted-space"> </span><b>kolm
põhipunkti:</b></span><o:p></o:p></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Esimese punkti</span><span class="apple-converted-space"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"> </span></span><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">järgi teadmine ja tegemine kuuluvad ühte.
Selle nägemuse järgi inimene võib lahendada probleeme oma kogemuste abil ja
hinnata oma tulemusi. Koolis peaks lastele pakkuma eluõpetust ehk praktilisi
kogemusi. </span><o:p></o:p></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 35.4pt;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Teises punktis</span><span class="apple-converted-space"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"> </span></span><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">toob Dewey välja <b>kasvava indiviidi<span class="apple-converted-space"> </span>neli põhivajadust</b>, mida kooliõpetus peaks rahuldama:</span><o:p></o:p></div>
<ol start="1" type="1">
<li class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Sotsiaalne vajadus,
millele võib tähelepanu juhtida rühmategevuses ja koostöö abil. Indiviid
peaks mõistma, mida sisaldab endas demokraatlik ühiskond.<o:p></o:p></span></li>
<li class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Indiviid tahab
uurida ja avastada maailma. Selle põhitarbe rahuldamiseks kasutab Dewey
probleem-meetodit. Probleem-meetodis luuakse probleemsituatsioon, mille
käigus inimene on sunnitud probleemi lahkama ja uurima. Selle
lahendamiseks jäetakse indiviidile vabad käed. Probleem lahendatakse
empiiriliselt ehk kasutades järeleproovitud vahendeid.<o:p></o:p></span></li>
<li class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Tahe midagi teha,
luua või ehitada. Vajadus rahuldatakse kasutades l<i>earning by doing<span class="apple-converted-space"> </span></i>–põhimõtet, kus kogemusel on
tähtis roll.<o:p></o:p></span></li>
<li class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Soov teha kunsti.
Indiviidi vaimne ja esteetiline külg tuleb liita tegevusse, see on tähtis
isiksuse tunde-elu arenemises. <o:p></o:p></span></li>
</ol>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: 18pt;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Kolmandaks
punktiks</span><span class="apple-converted-space"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"> </span></span><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">on
kool mikrosootsiumina.<span class="apple-converted-space"><b> </b></span>Dewey
järgi peab kool olema tegevuslik asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust
enesest. </span><span style="background-color: white; line-height: 150%; text-indent: 18pt;">Dewey toonitab veel eriti, et õppimisega
tegutsemise kaudu arendatakse sotsiaalse elu mõistmist ja sotsiaalseid
harjumusi. Kuigi
kool lähtub praktiliste tegevuste eri vormidest, ei arenda ta neid mingi välise
eesmärgi pärast. Kool ei tohi kaotada oma üldhariduslikku iseloomu.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-indent: 18pt;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><br /></span><br />
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Järgnev videolõik annab kokkuvõtliku ülevaate John Dewey elust, tööst ja ideedest.</span><br />
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><br /></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/oKKdCWTKATA?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><br /></span><br />
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br /></div>
</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;">
<span class="apple-style-span" style="line-height: 150%;"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">
</span></span><br />
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-indent: 18pt;">
<span class="apple-style-span" style="line-height: 150%;"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><span class="apple-style-span"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"></span></span></span></span></div>
<span class="apple-style-span" style="line-height: 150%;"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">
</span></span><br />
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-indent: 35.4pt;">
<span class="apple-style-span" style="line-height: 150%;"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><span class="apple-style-span"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><o:p></o:p></span></span></span></span></div>
<span class="apple-style-span" style="line-height: 150%;"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">
</span></span><br />
<div style="line-height: 150%;">
</div>
<span style="line-height: 150%; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"></span><span class="apple-style-span"></span><br />
<div style="line-height: 24px; text-align: right;">
<span class="apple-style-span"><br /></span></div>
<br />
<div style="line-height: 150%;">
<br /></div>
</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify; text-indent: 35.4pt;">
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
</div>Aive Aru-Raidsaluhttp://www.blogger.com/profile/12215390876662608428noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7238860248157772797.post-70516645937873138362012-04-10T07:21:00.000-07:002012-05-04T10:35:54.179-07:00Dewey kriitika traditsioonilisele koolile<div style="text-align: justify;">
<span style="line-height: 150%;">Dewey võitles kahe väärkäsitluse vastu kasvatuse alal.
Ühelt poolt selle käsitluse vastu, kus nähakse üldist kasvatuse eesmärki
valmisoleva, korraldatud ja loogiliselt järjestatud teadmistekogumi
edasiandmises noorele generatsioonile. Dewey leidis, et haridus ainult
läbi drilli ja mehhaanilise mõtlemise jätavad laste võimed välja arendamata.
Siinkohal astub Dewey opositsiooni Herberti ja tema õpilastega, kes pooldavad
metoodilist intellektualismi. Teiselt poolt võitleb Dewey romantilise idealismi
vastu pedagoogikas, mis kuulutab liialdatult lapse õigust areneda ilma
kasvatajapoolse sekkumiseta. Dewey ütleb selgelt välja, et laps vajab
seltskonda ja sotsiaalset keskkonda, milles teda on vaja valvata ja juhtida.</span><br />
<span style="line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm;">
<o:p></o:p></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm;">
<div style="text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: justify;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAbpBsNV-eRBAm401CRu4Js-yH17YauDHZ7mjsk0B84lGPw_B1VJi9znpybOVDPfsjONCJi7_6nW82NUfKNdEmBpxauojS7Bz2cRO9N7CG9B_c7c6vXlFj2HsF6Ut5y6bnELJCHarGgTAY/s1600/Large+Classroom+Photo.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAbpBsNV-eRBAm401CRu4Js-yH17YauDHZ7mjsk0B84lGPw_B1VJi9znpybOVDPfsjONCJi7_6nW82NUfKNdEmBpxauojS7Bz2cRO9N7CG9B_c7c6vXlFj2HsF6Ut5y6bnELJCHarGgTAY/s1600/Large+Classroom+Photo.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Foto ühest tavalisest Ameerika koolist ajavahemikul 1900-1910. <br />
Pingid on omavahel ja põranda külge naelutatud, klassis on u<br />
40 õpilast ja vaid 1 õpetaja; seinad tühjad, stimulandid puuduvad.</td></tr>
</tbody></table>
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Dewey arvustab teravalt
ka <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Montessori_pedagoogika" target="_blank"><span style="color: blue;">Montessori pedagoogikat</span></a>. Montessori on konstrueerinud didaktilise materjali
üksikute meelte arendamiseks. Dewey ütleb, et olgu see isetegevuse ja vabaduse
õhkkond Montessori lastemajades kui tahes meeldiv, ometi ei arendata siin
tõelist, loomingulist vabadust, sest didaktiline materjal koosneb piiratud
arvust asjadest, mida ainult teataval viisil saab tarvitada. Kui lapsed on
tutvunud materjali võimalike kombinatsioonidega, siis võivad nad selle
materjali kallal ainult veel osavust ja kiirust arendada. Füüsiliselt on lapsed
Montessori lastemajades vabamad kui progressiivseis ameerika koolides, kuid
intellektuaalselt jäävad nad Dewey arvates piiratuiks. </span><o:p></o:p><br />
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><br /></span></div>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm;">
<div style="text-align: justify;">
Kuna Dewey kool kannab sügavat
sotsiaalset eesmärki, nõuab ta loobumist traditsioonilisest haridusteest, mis
on kohaldatud just akadeemisliselt haritud inimeste ettevalmistuseks. Kooli
kavad on tema arvates liiga teoreetilised ega vasta õpilaste enamikule elulistele vajadustele.
Passiivses koolis peab iga õpilane omandama teatud hulga ühesuguseid fakte ja
tõdesid, mis aga oleneb individuaalsetest võimetest. Selline lähenemine
soodustab egoismi ja kasuahnust: iga õpilane tahab kaasõpilast üle trumbata. Ta
viitab Ameerikas kogutud andmetele, mille järgi lahkuvad väga paljud õpilased
14 aasta vanuses. Dewey arvates pole nende õpilaste lahkumine tingitud mitte
niivõrd majanduslikest põhjustest kui just asjaolust, et nad ei leia enda
jaoks mingit mõtet edaspidises koolitöös. Dewey nõuab õppekavade
sotsialiseerimist, kus kesksel kohal oleksid sotsiaalne koostöö ja vastastikune
abistamine.<br />
<br /></div>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm;">
<div style="text-align: justify;">
Dewey ütleb, et ainult aine hea
tundmine ei tee veel õpetajast head õpetajat. Ainult aine õpetamine ei tähenda,
et õpetatakse hästi. Et hästi õpetada, peab õpetaja ühendama aine mõtte
õpilaste vajaduste, soovide, huvide ja kognitiivse arenguastme õpilase
psüühilise, sotsiaalse ja poliitilise konteksti piires nii, et õpilane ja
õpetaja leiavad teineteist. Osav, oma ülesannete kõrgusel seisev õpetaja, töötab
metoodiliselt õigesti, kui ta esitab ülesandeid ja võrdlusi, mis on küllalt
kerged, et olla aktiivsed ergutajad, kuid mis sisaldavad piisavalt raskusi, et
saada mõtiskelu ja uurimise stiimuliteks. Osav pedagoog loob situatsioone,
milles õpilane peab tarvitama mingit uut vahendit või vana vahendit uues
tähenduses ja teeb nii teadusliku pingutuselamuse püsivaks harjumuseks.<o:p></o:p><br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="background-color: white; text-align: justify; text-indent: 24px;">Dewey leiab, et pole õnnetumat kui see, kes ei kasuta töö tegemisel ära oma võimeid või ei arenda neid rahuldust pakkuvama töö suunas. See ülesanne tuleb panna otse koolile, ent tavapärane, teooriakõrgustes elav kool jääb siin hätta.</span>
</div>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm;">
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm;">
<div style="text-align: justify;">
Järgnevas videolõigus võrreldakse traditsioonilist ja progressiivset haridust, tuues välja just progressiivse hariduse eelised. 1940.a videos on näha mitmeid haritlasi, nende seas ka John Dewey´t.</div>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm;">
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/opXKmwg8VQM?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm;">
<br /></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm;">
<br /></div>Aive Aru-Raidsaluhttp://www.blogger.com/profile/12215390876662608428noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7238860248157772797.post-69348183256349156532012-04-09T05:45:00.000-07:002012-05-04T10:41:10.627-07:00Chicago laborkool<br />
<div style="text-align: justify;">
Uudne eksperimentaalkool avas oma uksed Dewey juhtimisel Chicagos 1896.a jaanuarikuus. Eelnevalt tutvusime Dewey progressiivsete ideedega ja just neid ta oma koolis ellu rakendama asuski. <a href="http://www.ucls.uchicago.edu/data/files/gallery/HistoryBookDownloadsGallery/chapter1_3.pdf" target="_blank"><span style="color: blue;">Chicago laborkoolina</span></a> (<i>Laboratory School)</i> sai kool tuntuks 1901. a Dewey järgija Ella Flagg Young järgi.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Dewey arvates on kõige efektiivsemad koolid, mis moodustavad omaette väikesed kommuunid, kus õpilased õpivad loovalt probleeme lahendades ja kaaslaste eest vastutust võttes. Igal õpilasel on selles kommuunis kanda oma roll ja ülesanded. Õpetus põhines õpilaste eneste vaatlustele, testidele ja uurimustele. Koolis prooviti uusi tunniplaane ja õpetusmetoodikaid. Kooli aluseks olnud kasvatusteooria juhtlause oli <i>learning by doing </i>ehk õppimine läbi tegevuse. Õpilaste vanemad toetasid kooli majanduslikult.<br />
<br /></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; text-align: justify;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDA4aXTqG3dIgWTVKydfFjyZlsmM6pfYvrxEczncbGZeqiEPRa6NZcqhQCQIwydyvy1CDQOyoYBtc29VdUbuNZXkpvfwCcqyWLHmy9yyH0HSxjjsVooYm8wWiOZKEno5eUFcPiul4zqpd_/s1600/Elementary_Geography_Classjpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="233" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDA4aXTqG3dIgWTVKydfFjyZlsmM6pfYvrxEczncbGZeqiEPRa6NZcqhQCQIwydyvy1CDQOyoYBtc29VdUbuNZXkpvfwCcqyWLHmy9yyH0HSxjjsVooYm8wWiOZKEno5eUFcPiul4zqpd_/s320/Elementary_Geography_Classjpg.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Geograafiaklass Laborkoolis</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
Kooli ülesanne on rahuldada lapse ehk kasvava indiviidi põhivajadused (vt eespoolt). Õpilane peab saama ehitada, avastada, proovida, väljendada ennast sõnades, joonistades ja voolides, askeldades just nende asjade kallal, mis teda huvitavad. Kool peab olema lapsekeskne, et lapse sünnipärasele tegutsemisihale jõutaks rakendust leida. Samas peab lapsel olema võimalik koolis rakendada väljaspoolt saadud kogemusi ja vastupidi - koolis õpitut kasutada igapäevaelus.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Õpetaja ülesandeks on sellise kasvatusliku ümbruse organiseerimine, milles õpilane satub situatsioonidesse, kus kerkib esile aktiivne mõtlemine ja katsetamine. Dewey uskus, et ainult sellistes situatsioonides võime kasvatada häid distsiplineeritud mõtlemisharjumusi nagu vaatlusoskust, probleemide avastamist ja tahtelist pingutust. Aktiivset õppimist ergutav meetod kasvatab õpilases vastutustunnet oma toimingute ja mõtlemise vastu, ühiskondlikku käitumist, julgust ja teisi kõlbelisi voorusi, tehes seda paremini kui iseseisev moraaliõpetus.
<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Õpetamise meetodid on iga indiviidi puhul erinevad.
Dewey usub, et mitte kõik õpilased ei õpi ühtviisi, seega on oluline
õppemeetodeid varieerida. Toetatakse suurt trükiteksti, väikeseid tahvleid ja
asju, mida on kerge liigutada. Oluline on, et õpilased seostaksid teadmist
kogemusega, sest nii saavutab õppimine tähenduslikkuse. Dewey järgi peavad
õpilased olema huvitatud aine olemusest, et jõuda selle tähenduseni. Ained, mis
on rasked ja põhjustavad õpilaste vastuseisu, peavad olema organiseeritud ja
kujundatud nii, et õpilastel tekiks motivatsioon ja huvi. Lapsed peavad
õppimist nautima.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
Dewey arvates peavad lapsed koolis keetma, õmblema, kuduma ja puutööd tegema. Aga mitte selleks, et neist saaksid head kokad, rätsepad või puusepad. Käeline tegevus õpetab tundma materjali omadusi ja orgaanilises seoses selle tegevusega võime lasta omandada teadmisi. Nii võime toidukeetmisega ühenduses lasta omandada teadmisi väga mitmekesistelt aladelt: botaanika, zooloogia, keemia, geograafia, ajaloo jm kohta. Dewey toonitab eriti, et õppimisega tegutsemise kaudu arendatakse sotsiaalse elu mõistmist ja sotsiaalseid harjumusi.<br />
<br /></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; text-align: justify;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjS_NwfD6oW5t3g8lhiikFml4Klv-Uwm4iFc9AuiUsXtPDesqTWtCOGoPnPK07fqzoXnWxMQrQhAcEw9D51ebaUzPVM5iqwTsaxvA6tCrJQXgUv5zY-4tCVYUGUy2XIIvFnNGt5q9SSoX1z/s1600/Garden_Laboratory.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="248" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjS_NwfD6oW5t3g8lhiikFml4Klv-Uwm4iFc9AuiUsXtPDesqTWtCOGoPnPK07fqzoXnWxMQrQhAcEw9D51ebaUzPVM5iqwTsaxvA6tCrJQXgUv5zY-4tCVYUGUy2XIIvFnNGt5q9SSoX1z/s320/Garden_Laboratory.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Õpilased Laborkooli aias jänese kuju voolimas<br />
<br /></td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
Dewey koolis töötasid õpilased gruppides praktiliste projektidega, mis ulatusid moraalist matemaatikani ning nad käisid tihti väljaspool kooli õppekäikudel. Näiteks käidi farmides õppimas saagi ja põllupidamise kohta ja mängiti läbi rollimänge. Katherine Mayhem ja Anna Edwards, kes õpetasid Laborkoolis, on öelnud, et koolitundides paljud tegevused varieerusid vastavalt õpetajale, õpilastele ja asjaoludele. Õpetajad Dewey koolis seisid silmitsi väljakutsega panna kõik tema ideed tegevustesse. Mayhem ja Edwards leidsid, et klassiruumi tegevuste juhtlauseks oli "järjepidevus". 1899. a kirjutas üks teine laborkooli õpetaja Mary Tough eksperimendist: "Eelmisel nädalal õppisid lapsed tundma kartulit kui tärkliselist juurvilja. Järgmisena võeti tomat. Valmistati tomatisuppi". Õpilastele ei antud konkreetseid juhiseid, kuid neid julgustati katsetama erinevaid asju, kuni nad jõudsid välja töötava retseptini. Nii valmiski supp katse-eksituse meetodil. Sarnast tehnoloogiat laiendati ka abstraktsematele ainetele nagu näiteks ajalugu.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Dewey arendas pidevalt oma ideesid ja jälgis õpilasi ning seda, kuidas nad õpivad. Mõned aastad peale oma kooli avamist koostas ta järgijatele nimekirja oma uskumustest, mis võtavad lühidalt kokku tema koolis rakendatavad põhimõtted:</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: justify;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimYT0xzeDsAuYqJc_QFStBU4jH_m1buuwTGdMZu-jhGhBLUuoVZmyfzljStCJ3vYaI79DVtlMXeRVEeeWtZhZGRV0zizzsrzlGtb3gyqQyw01_2UrZprcU8KKed92rMz0HUJX0jRS_AIsW/s1600/Lab+school+in+Chicago.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimYT0xzeDsAuYqJc_QFStBU4jH_m1buuwTGdMZu-jhGhBLUuoVZmyfzljStCJ3vYaI79DVtlMXeRVEeeWtZhZGRV0zizzsrzlGtb3gyqQyw01_2UrZprcU8KKed92rMz0HUJX0jRS_AIsW/s1600/Lab+school+in+Chicago.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Laborkool 1904, lapsed tantsimas</td></tr>
</tbody></table>
<ul>
<li style="text-align: justify;">õpilased alustavad õppimist eksperimentaalselt ja arendada huvi traditsiooniliste ainete vastu, aidates neil koguda kokku informatsiooni</li>
<li style="text-align: justify;">õpilased on osa sotsiaalsest grupist, milles õpitakse üksteist vastastikku abistama</li>
<li style="text-align: justify;">õpilastele tuleb pakkuda väljakutset kasutada oma loovust individuaalsetele probleemidele lahenduste leidmiseks</li>
<li style="text-align: justify;">laps, mitte tund, on õpetaja tähelepanu keskmes; igal õpilasel on individuaalsed tugevused, mida arendada ja kasvatada.</li>
</ul>
<div>
<br /></div>
Veelgi täpsemalt saab Chicago laborkooli kohta lugeda<span style="color: blue;"> <a href="http://www.ucls.uchicago.edu/about-lab/history/index.aspx" target="_blank"><span style="color: blue;">http://www.ucls.uchicago.edu/about-lab/history/index.aspx</span></a></span><br />
<ul>
</ul>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Aive Aru-Raidsaluhttp://www.blogger.com/profile/12215390876662608428noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7238860248157772797.post-89435395531208606922012-04-08T23:00:00.000-07:002012-05-04T10:42:14.779-07:00Dewey ideede rakendamine<div style="text-align: justify;">
Dewy ideed on aktuaalsed tänapäevalgi. Mulle teabevärava autorina tundub, et Dewey kontseptsioon leiab järjest enam kasutust ka Eesti haridusruumis.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Põhikooli riiklikus õppekavas § 5 on sätestatud, et õppimist käsitatakse väljundipõhiselt, omandatakse selliseid teadmisi, oskusi, vilumusi, väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Sama paragrahvi lõikes 4 öeldakse, et õpet kavandades ja ellu viies: </div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära,
võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu,
terviseseisundit, huvi ja kogemusi;</span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja
jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;</span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi
erinevatest kultuurivaldkondadest;</span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse
uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;</span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks
erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);</span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat,
-viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja
visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja
muuseumiõpet jms);</span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja
-meetodeid;</span><a href="http://www.blogger.com/blogger.g?blogID=7238860248157772797" name=""><o:p></o:p></a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja
raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades
sealjuures igaühe individuaalsust.</span><br />
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">Progressiivse hariduse eesmärke toetab õppekava ja õppekava lõiming, mille eesmärgiks on õppimine loomulikus keskkonnas (õuesõpe), võimalus rakendada õpitut igapäevaelus (karjääriplaneerimine) ja õppimine läbi kogemuse (käeline tegevus, õppekäigud). Õppekava lõimingus on oluline roll just õppija aktiivsusel, probleemide lahendamisel ja elulisel kontekstil. </span><br />
</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;">Järjest enam kasutatakse õppeprotsessis aktiivõppemeetodeid ja õppimist läbi kogemuse. Ka järjest populaarsema seikluskasvatuse juured ulatuvad pragmatismi.</span><br />
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #202020;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<span style="color: #202020;">Elukestva õppe kontseptsioon toetub samuti Dewey ideele, mille kohaselt kasvamisel ja arenemisel pole lõppu. Kiirelt arenevas ühiskonnas suudab tööturul konkurentsis püsida vaid elukestev õppija. Dewey arvates on haridusel kanda palju suurem roll kui pelgalt tööks ettevalmistamine. Järjest enam rõhutatakse õppimise sotsiaalset tähendust. </span><br />
<span style="color: #202020;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: #202020; line-height: 150%;">Eesti haridusstrateegia kavandis rõhutatakse liikumist arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas. Leitakse, et Eesti noor vajab üha enam lisaks heale ülesütlemise ja reeglijärgimise oskusele sotsiaalseid võimekusi:</span><span style="color: #202020;"><span style="line-height: 24px;"> oskust ennast </span></span><span style="color: #202020; line-height: 24px;">väljendada, juhtida ja kehtestada; loovalt ja kriitiliselt mõelda; olla eestvedaja ja võtta riske; väärtustada </span><span style="color: #202020; line-height: 24px;">mitmekesisust ja koostööd. K</span><span style="color: #202020; line-height: 24px;">ool pole pelgalt tarkuste omandamise paik, vaid esmajoones keskkond, </span><span style="color: #202020; line-height: 24px;">mis kujundab noort isiksust ja tema võimekust avatud maailmas hakkama saada. </span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7CBHQKn3BykPsW3XFxH2M4YOhnXTZh-keXDnYNgqeGgQ0YSHFBCfN7_SgG5Mje-Xjiw19hiDDN7U1MMXCqpCB3RqWY-Iuf9TsFE6slSpT5810hHCKj5AMah5S1SjdXkmY0kCvflRMNiqQ/s1600/robbing+students.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7CBHQKn3BykPsW3XFxH2M4YOhnXTZh-keXDnYNgqeGgQ0YSHFBCfN7_SgG5Mje-Xjiw19hiDDN7U1MMXCqpCB3RqWY-Iuf9TsFE6slSpT5810hHCKj5AMah5S1SjdXkmY0kCvflRMNiqQ/s1600/robbing+students.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i><br /></i><br />
<i>Kui me õpetame tänaseid õpilasi nii, nagu me õpetasime neid eile, siis röövime me neilt homse - John Dewey</i></td></tr>
</tbody></table>
<span style="color: #202020; line-height: 24px;"><br /></span><br />
<span style="color: #202020; line-height: 24px;"><br /></span></div>Aive Aru-Raidsaluhttp://www.blogger.com/profile/12215390876662608428noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7238860248157772797.post-90753630301231580942012-04-08T12:30:00.000-07:002012-05-04T10:43:31.764-07:00Kriitika John Dewey ideedele<div style="text-align: justify;">
Kuna tegemist on lapsekeskse ja kogemust, mitte faktiteadmist väärtustava filosoofiaga, on sellist hariduspraktikat konservatiivide poolt nimetatud "pehmeks", sisutühjaks, organiseerimatuks või kaootiliseks.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Dewey käsitab elu kui pidevat kasvamist ja kasvatus tähendab tema järgi eeskätt loomuliku kasvu edendamist. Sellise pedagoogilise naturalismiga ei saa aga paljud rahulduda. Tõstatub küsimus, kas lihtne ja naiivne kogemus võib üldse kindlaks määrata selle loomust ja kriteeriumi, mis on "hea".</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Pragmatismi on tõlgendatud ka kui Ameerika kapitalismi, egoistlikku kasuahnust ja enesega rahulolu ideoloogiat.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Rääkides elukestvast õppest, on välja toodud, et väiksemamahuliste täienduskoolituste puhul puudub koolitajal vastutus selle eest, kuidas seostub koolitus koolitatava baashariduse ja teiste koolituskursustega.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Vahel on Dewey´t kujutatud kui "ohtlikult radikaalset". Ameerika kommunistid tegid Dewey´le teravat kriitikat, sest kuigi Dewey määratles end sotsiaal-demokraadina, väitles ta stalinismi vastu ja omas filosoofilisi erinevusi Marxiga. Ajaloolased on uurinud ka Dewey usulisi veendumusi ja leidnud, et tema tööd tekitasid 20.sajandil lõhe usu ja teaduse vahel.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kokkuvõtteks võib öelda, et Dewey pedagoogika aluste mõningad ebaselgused ja puudused ei kahjusta siiski selle tegelikku väärtust.</div>Aive Aru-Raidsaluhttp://www.blogger.com/profile/12215390876662608428noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7238860248157772797.post-16219530692858503032012-04-07T19:00:00.000-07:002012-05-04T10:43:40.041-07:00Kasutatud materjalid<br />
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
Experiencing Education,
Chapter One. Dewey Creates a New Kind of School. <a href="http://www.ucls.uchicago.edu/data/files/gallery/HistoryBookDownloadsGallery/chapter1_3.pdf">http://www.ucls.uchicago.edu/data/files/gallery/HistoryBookDownloadsGallery/chapter1_3.pdf</a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Field, R., (2001). John Dewey
(1859-1952). Internet Encyclopedia of Philosophy. <u><span style="color: #548dd4;">www.iep.utm.edu/dewey</span></u><span style="color: #548dd4;">/<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Garrison, J. & Neiman, A.
(2003). Pragmatism and Education. Blake, N. & Smeyers, P. & Smith, R.
& Standish, P. The Blacwell Guide to the Philosophy of Education. Blacwell
Publishing Ltd.</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Holsting, M. Kogemuslik õppimine ja
tegevus – kogemuslikud meetodid. <i>Kristlik
Kasvatus, </i>1/2006<br />
<br />
John Dewey - His life, His Thoughts, His Philosophy. A Biographical Sketch of John Dewey. Chapter V. <a href="http://scholar.lib.vt.edu/theses/available/etd-031599-173954/unrestricted/etd5.pdf" style="line-height: 150%;">http://scholar.lib.vt.edu/theses/available/etd-031599-173954/unrestricted/etd5.pdf</a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
John Dewey. Wikipedia. <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/John_Dewey">http://en.wikipedia.org/wiki/John_Dewey</a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Karm, M. (2007). Eesti
täiskasvanukoolitajate professionaalsuse kujunemise võimalused. TLÜ Kirjastus.</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Koort, A. John Dewey pedagoogika
alused. Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika. Eesti Kool nr 6 (1935)
<a href="http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=660">http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=660</a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Krull, E., (2001). Pedagoogilise
psühholoogia käsiraamat.<i> </i>Tartu
Ülikooli Kirjastus.</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;">Kuusk, T. (2010). Õppeainete seostamisest õppekava lõimingu
kontekstis. Kogumik Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas Tartu
Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Lekarkin, M. (2004).
Seikluskasvatus kui kogemuslik õppimine lasteaias Karikakar.<span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Neill, J. John Dewey, the Modern
Father of Experiental Education. <a href="http://wilderdom.com/ExperientalDewey.html">http://wilderdom.com/ExperientalDewey.html</a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Pihklakas, M. T. Seikluskasvatus –
elamuslik õppimine. Kursusetöö. <a href="http://raulpage.org/koolitus/seikluskasvatus.pdf">http://raulpage.org/koolitus/seikluskasvatus.pdf</a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
Põhikooli riiklik õppekava <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001?leiaKehtiv">https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001?leiaKehtiv</a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Woodson, S. (2007). Pragmatism and Education. <a href="http://pangea.tec.selu/edu/~swoodson/edf607/pragmatism.pdf">http://pangea.tec.selu/edu/~swoodson/edf607/pragmatism.pdf</a></span>Aive Aru-Raidsaluhttp://www.blogger.com/profile/12215390876662608428noreply@blogger.com0